Elu on ilus - teeme E-R mõnusasti tööd (vahel käime laupäeviti ka tööd tegemas) ja nädalavahetustel puhkame täiel rinnal, avastades uusi kohti siin imelises Austraalias. Selles suhtes on meil vedanud, et elame ühes turismipiirkonnas ja seetõttu on siin väga palju vaadata. Ookean on ka ainult 8km kaugusel. Tihtipeale satutakse farmitööle kuskile sisemaale, kus pole eriti midagi vaadata ja teha. Mõnes mõttes on viimane variant ka hea: kui tööandja pakub palju töötunde nädalas, siis on see hea võimalus raha teenida. Tavaliselt on meie tööpäevad 8h, vahel paar tundi pikemad, olenevalt vajadusest. Edaspidi pidid pikemad tööpäevad olema. Siiamaani oleme igasugu töid saanud teha: trimmerdamine, võsalõikamine, metsalõikamine, muruniitmine, rohimine, põõsaste pügamine, niisutussüsteemi parandamine, väetamine jms. Väga palju on traktoriga sõitmist. Kuna paljud köögiviljad on valmimas, siis edaspidi saame põllu peal ka tööd teha. Lisaks ootab üle 3000 liitri oliivõli pudeldamist. Praeguse 3 nädala jooksul oleme peamiselt tema valdusi korda teinud, kuigi alguses arvasime, et peamegi ainult puu- ja köögiviljadega tegelema. Meie boss Mike ja tema naine Lee on väga toredad ja meie vastu ülilahked. Peale tavalise töö paluvad nad meil raha eest selliseid igapäevaseid asju ka teha, kui nad ise ei jaksa või ei viitsi :D Ükspäev nt panime peale tööpäeva 1,5h uut voodit kokku ja koristasime tuba, aga need läksid ka töötundidena kirja. Teinekord pidime nende äraoleku tõttu koertega natuke tegelema ja see läks ka tööaja sisse. Ühel tööpäeval oli Mike'l sünnipäev ja meid kutsuti terassile kooki sööma ja teed jooma. Mingi tund aega istusime nendega seal ja jutustasime. Viisime Mike-le oma viimase Vana Tallinna sünnipäevaks.  See on uskumatu, kui lahked Mike ja tema partner Lee meie vastu on. Meil on ikka väga vedanud, et sinna tööle saime. Töö ajal ja peale tööd tulevad nad meiega niisama jutustama, nagu oleksime mingid semud. Väga mõnus on sellises kohas töötada, kus sinu tööd tõesti hinnatakse ja ollakse väga heatahtlikud. Saame Mike'i käest tasuta kraami ka vahel, nt mett ja oliivõli, loodetavasti köögivilju ka, kui need valmis saavad :D

Eriti tore on ka see, et meil on nii toredad naabrid. Ühed naabrid on Madeiralt pärit naine Christina oma perega, kes üürivad meile oma endist maja välja ja teised toredad naabrid on 84-aastane mees John koos oma tütrega. Christina rääkis naabritele, et me oleme pikad ja tugevad, nii et naaber John tuli küsima, kas me saaksime nende oliivipuid lõigata. Me olime muidugi nõus, kuna lisarahast ära ei ütle. Suht lihtne töö oli, tund aega pügasime nende oliivipuid ja saime mõlemad 25 taala ja nende enda purki pandud oliivid.  Lisaks lubavad nad meil oma aiast igasugu köögivilju ja puuvilju võtta. Johnil seisab õlletegemise tünn ja pudelid koos muude vahenditega niisama, nii et Tomil on plaanis õlut tegema hakata. Meie tööandja Mike oli ka väga huvitatud, et Tom õlut teeks, kuna Mike on suur õllesõber :D Õlu on Austraalias ikka päris kallis võrreldes Eestiga, nii et alkoholi me väga ei joo, vahel harva ostame  mingit huvitavat kohalikku kraami. Nt stubbie (375ml) maksab keskmiselt 2,7€. Samas  kastiga ostes saab 28€ eest 24 pudelit.

Nüüd kuhjaga pilte tööst ja vabast ajast:

päris palju teeme mõlemad tööd traktoriga

Traktoriga on jumala lahe suurtes valdustes ringi kruiisida :D

siin kaevatud järves käime peale palavamaid tööpäevi ujumas, vahel ka keset tööpäeva

Patty, kes tuleb pidevalt meie seltsi, kui tööd teeme

Patty, Rosie ja Griffin - meie igapäevased sõbrad

Ükspäev sain terve päeva murutraktoriga ringi sõita

Vahepeal said meist metsamehed nädalaks ajaks :D Juurisime ühte võõrliki välja, mis on end igale poole levitanud. Tom saagis võsa ja suuremaid puid ja ma vedasin oksad ja palgid traktoriga ära.

mongol roolis

Tomi esimene kala

Kohalike õlletootjate kraam. Õlu on siin päris kallis, nii et oleme mõelnud ise hakata õlut tegema.

Ühel laupäeval käisime 100km kaugusel Bunbury linnas kaamerat ostmas ja internetilepingut tegemas. Meil on nüüd kiirem internet ja maksame 65 dollarit kuus 12GB eest, mis teeb siis u 45€. Odavamalt polegi võimalik saada siinmail.  Vaatasime natuke Bunburys ringi ka, nägi välja nagu tüüpiline Austraalia linn- lame ehk siis majadel on vähe korruseid :D

Tagasiteel Bunburyst Margeret Riverisse põikasime Busseltonist ka läbi ja käisime 1,8km pikkusel Busseltoni sadamasillal. Jalutamine silla lõppu ja tagasi võtab päris palju aega, kuna silla peal on hästi palju kalastajaid ja huvitav on vaadata, mida keegi välja tõmbab. 

Ühel ilusal pühapäeval käisime oma majanaabritest taiwani tüdrukutega kalal:

Toredat jõulu- ja lumeootust!

Maarja & Tom