Uus töökoht

Eelmine kord kirjutasime, et elame ja töötame jätkuvalt Margaret Riveris. Peale kolme nädalat viinamarjaistandustes koos pilukatega võidujooksu otsustasime, et aitab küll sellest jamast. Mõni päev oli täesti okei tööd teha, aga kui viimased nädal aega pidime sõna otseses mõttes maas roomama, tüvesid puhastama ja maa seest tulevaid jämedaid oksi ära lõikama, samal ajal kui bossi lemmikud said lihtsamat tööd teha, siis meil sai mõõt täis. Mõtlesime küll, et kui töö on olemas, siis peab selle üle tänulik olema ja kas tasub niimoodi tööst loobuda. Aga me teadsime, et leiame kindlasti midagi paremat. Pealegi ei tulnud töötunde piisavalt ja kütuse peale pidi palju kulutama, nii et kokkuvõttes ei jäänud väga palju raha kõrvale panemiseks. Oleksime võinud senikaua viinamarjaistandustes edasi töötada, kuniks leiame uue töö, aga töö otsimisel on tähtis, et oled päeva jooksu saadaval, kui keegi peaks helistama ja peaks potentsiaalse tööandja juurde kohale sõitma. Kuna Margaret Riveri piirkonnas saab nn regionaaltööd hetkel teha peamiselt viinamarjaistandustes ja tahtsime ikkagi juba koduseks saanud linna jääda, siis mõtlesime, et las olla need farmipäevad (need 88 päeva nö farmitööd on vajalikud 2. aasta viisa jaoks), küll teeme need kunagi hiljem ära. Niisiis plaanis Tom kõiki 30km raadiuses olevaid õlletootjaid külastada (Tom töötas varem A. le Coq-is laborandina) ja uurida, kas neil on tööd pakkuda, mina otsisin tööd eri poodidesse ja hotellidesse.

Austraalias olemise võlu on see, et kui töö või miski muu ei meeldi, siis saab sõita uude kohta ja uuesti alustada. Meie saimegi siinkohal aga hea õppetunni: ära muutu kohe alguses liiga paikseks, sest kui töö ei meeldi, siis ei ole nii kerge ära minna, kui kuskil maja või tuba üürid. Kui me oma esimese töö Margaret Riveris leidsime, otsisime kohe elamispinna majas, mitte hostelites. Kuskil majas tuba üürides on aga see probleem, et pead mitu nädalat ette teatama, kui ära lähed. Kui varem ära lähed, ei saa tagatisraha tagasi. Esimese ja teise töönädala jooksul saime mitu pakkumist avokaadoistandusse, mis on eestlaste jaoks väga sobilik töö. Aga kuna oleksime pidanud siit Margaret Riveris kolima ümber 150km kaugusele, siis meil polnud lihtsalt võimalik paaripäevase etteteatamisega ära kolida.

Kui olime mõned päevad töötud juba olnud ja tööd otsinud, siis saime aru, et peame oma farmipäevad ikka ära tegema, kui kunagi hiljem tahame veel Austraaliasse tulla. Viskasime oma peast välja mõtted, et Tom saaks õlletehasesse tööle ja mina linna kuskile hotelli või poodi tööle ning et jääme siia Margaret Riverisse elama. Hakkasime uuesti farmitööd otsima. Panime kuulutuse üles ja imekombel järgmine päev helistati ja pakuti tööd siit 400km põhjapoole GinGini puu- ja köögiviljafarmi virsikuid, nektariine jms korjama ja masinatega sõitma. Pakkumine tundus hea ja otsustasime, et läheme. Aga kui pidime neile tagasi helistama ja oma nõusoleku ütlema, siis ei võtnud keegi telefoni. Mitu päeva proovisime, aga ei midagi. Ei saanudki aru, milles asi oli. Õnneks naeratas meile õnn ja meie kodust 15 min sõidu kaugusele pakkus üks lahke vanahärra tööd oma armsasse farmi, kus ta kasvatab oliive, köögivilju, puuvilju ja teeb neist igasugu produkte/hoidiseid ning müüb neid ainult Austraalia TOP15-le restoranile. Nt paneb küüslaugu ja mee neljaks aastaks kuskile tünni seisma. Kuna ta plaanib sinna restorani ja majutuse teha ning ümbruses on vaja palju korda teha, siis oli tal abijõudu vaja. Näiteks peame trimmerdama, niitma, rohtu välja juurima, puuvilju lõikuma tema hoidiste jaoks, saaki koristama, traktoriga sõitma, oliivõli tegema ja pudeldama jms. Tahtis õlletehast ka osta ja plaanib veini ka sealsamas farmi tootma hakata. Nüüd oleme 3 päeva seal töötanud ja meile nii meeldib seal! Kui oma farmipäevi teha, siis on palju parem variant kuskil lahke inimese juures tööd teha, mitte saja matsiga koos võidu tööd rügada. Palka saab ka hästi ja kuna tööd on piisavalt, saame teha ka pikemaid kui 8-tunniseid päevi, kui tahame. Tööd pidi jaguma vähemalt 3-4 kuuks ja kui tahame, saame ka talveks sinna jääda. Eks näis, mis me peale paari kuud teeme, kuna oleme mitmeid avaldusi veinitootjatele saatnud, et vintage-perioodiks keldriabideks (cellar-hand) saada. Selle tööga on võimalik paari kuuga väga palju raha kõrvale panna. Kui vahepeal kahetsesime, et oleme end liiga sisse elanud siin Margaret Riveris ja kui kuskile kaugemale peaks tööpakkumine tulema, siis on ärakolimine raskendatud. Nüüd aga on meil hea meel, et endiselt siin oleme. Kuna suvi on tulemas, siis on siin Austraalia edelanurgas just hea tööd teha, kuna pole nii kuum kui põhjapool. Kui siit paarsada km põhjapoole on tihti juba 30-kraadine kuumus, siis siin on stabiilselt üle 20 kraadi. Suvel ei pidanudki üle 32 kraadi eriti minema siin niiskes vahemerelises kliimas.

Mis veel uudist? Võrkpalli käime 1-2x nädalas mängimas. See on ülimalt vahva, et saame tegeleda siin oma lemmikhobiga. Lisaks saab palju uusi tutvusi. Võrkpall pole siin eriti populaarne, nii et pikaajaliselt kuskil spordikoolis võrkupallitrennis käinud inimesi väga pole. Seetõttu oleme seal ühed parimad mängijad. Kohalikud noored kutsusid meid rannavolle turniirile ka järgmisel nädalavahetusel kaheks päevaks, pidi väga korraliku tasemega võistlus olema. See toimub Perthis (siit 300km) ja kuna registreerimiseks, litsentsiks, sõitmiseks ja elamiseks kulub väga palju raha (paarsada €), siis me otsustasime mitte minna. Tundus küll ahvatlev pakkumine, aga me ei tohi unustada, et peame raha koguma :D Mõtlesime, et ootame suveni ja hakkame segarannavollet käima mängimas siit 50km kaugusel. Kuna töö on väga füüsiline, siis palju rohkem trenni ei teegi, kui et kord nädalas käime jooksmas, 1-2x võrkpalli mängimas ja nädalavahetusel matkame ja kõnnime palju looduses.















Cheers!