Uudiseid Kirkconnellist, 1200m kõrguselt

G'day!

1,5 kuud tagasi ehk 4. oktoobril startisime Tallinnast Singapuri ja siis Sydney poole. Selle 1,5 kuu sisse on mahtunud 4-päevane puhkus Singapuris, peale seda nädal aega Sydneys, peale mida suundusime juba 200km sisemaale Kirkconnellisse tööle. Oleme siin töötanud juba veidi üle kuu aja. Selle aja sees oleme endale leidnud ka uue töö alates jaanuarist kuni aprillini, milleks on veinitehase töö Casella veinitehases Griffithis, mis on meie praegusest töökohast 500km kaugusel sisemaa poole. Intervjuust kirjutan allpooll.

Praegune elu- ja töökoht asub 1200m kõrgusel, mis teeb siinse kliima palju mahedamaks kui Sydneys. Siinoldud aja jooksul on olnud mõned päevad üle 20 kraadi, enamasti sinna 10-15 kraadi kanti. Töötamiseks ideaalsed ilmad! Möödunud nädalal saime juba soojemat ilma tunda: mitu päeva oli üle 30 kraadi.  Aga eks suvi on juba peaaegu käes ja kuna me asume 33. laiuskraadil, siis päikese mõju on üsna tugev. Siin on vahel isegi 13-kraadiga on UV-indeks üle 10-e. Ma juba ükspäev kärsatasin oma seljale ilusa maikarandi. Austraalias ei tohi päikesega jamada. Kui lähme siit 25km kaugusele linna, mis asub palju madalamal, siis seal seal on alati 5 kraadi soojem :D 



Nagu me eelnevas postituses kirjutasime, siis otsustasime maheköögiviljafarmi tööle tulla, kuna siin saame veinihooaja alguseni ehk jaanuari alguseni tööl olla ja raha annab ka täitsa hästi kõrvale panna. Elamine on siinsamas farmi territooriumil, töötajatele on ehitatud mõnus kompleks, ainult 2-aasta vanune. Täisvarustuses köök, oma tuba, elutuba telekaga jms. Söök on ka osaliselt tasuta: kogu kraam, mida nad kasvatavad (või teistelt mahefarmeritel turu jaoks kokku osatavad) ehk siis õunad, pirnid (varsti saab kirsse ja luuviljalisi ka!), kartul, brokkoli, lilllkapsas, peet, brüsseli kapsas, tavaline kapsas, porgand, rukola, petersell, kaalikas, porru, redis, tüümian, piparmünt, küüslauk, koriander, rabarber, kurgid ja palju lehtköögivilju, millest mul õrna aimugi pole ja me neid väga ei kasuta...tomatid ja suvikõrvitsad ka, aga need saavad hiljem valmis, Kogu kraam on mahetoodang, mis on väga mõnus. Sööme päevas ikka väga palju köögi- ja puuvilju nüüd. Varem sõime ka, aga nüüd  ikka kõvasti rohkem. Siin on kanad ka, nii et saama ise värskeid mune endale võtta. Lisaks ostab perenaine pesupulbrid, käteseebid, puhastusvahendid, päikesekreemid, putukatõrjevahendid, õhuvärskendajad, vetsupaberi, nõudepesutabletid, kindad, kaabud jms meile ise, nii et sellistele asjadele ka raha ei kulu. Üleüldse on pererahvas väga tore ja sõbralik, väga mõnus on siin elada töötada. Oleme rõõmsad :)

Mis tööd me siin siis teeme?


Kuna tegu ongi köögiviljatootjatega, siis terve nädal enne nädalavahetust ja turgu valmistume põhimõtteliselt turuks, nädala sees on ka vaja muidugi tellimusi täita ja midagi kokku pakkida, et veoauto saaks kauba peale võtta. Puhastame ja pakime. Õnneks meie ei pea põllu pealt väga palju köögivilju lõikama, seda teevad asiaadid, me lõikame porrut, maitsetaimi, rukolat jms. Väga lebo töö. Tom teeb palju tööd forklifiga, ladustab kaupa külmaruumi ja toob meile kaste ette. Selles suhtes on väga vaheldusrikas töö, iga päev on erinev. Ei ole päris viljalõikus, kus istud traktoris, aga meie küll praegu kurta ei saa. Ahjaa, niisutussüsteeme paneme ka paika ja liigutame neid mööda põldu. Ühendame torud kokku ja paneme aga pumba tööle :D Töötempo on ka selline mõnus, keegi ei passi kuskil piitsaga ega loe meie tehtud tööd või tunde. Vahepeal peame perekonna aias ka korrastustöid tegema: hekke ja puid lõikama, trimmerdama jms Perekonnal on lausa mitu krunti, kus nad midagi kasvatavad: üks on siin Kirkconnellis, kus meie ka elame ja enamasti töötame, teine 2h kaugusel Canowindras (meie seal ei tööta), kus on kliima palju soojem ja kolmas on 15km kaugusel Meadow Flatis, kus me käime iga nädal istutamas. Neil on mitu eri farmi eri kliimaga kohtades, et nad saaksid aastaringi toodangut pakkuda. Siin 1200m kõrgusel on talvel üsna jahe ja midagi väga ei kasvata, Canowindras on aga talvelgi nii soe, et saab paljusid köögivilju kasvatada. Nad kutsuvadki Canowindrat nö talvefarmiks. 

Hetkel töötame siin iirlase Steffani, inglase Ashleigh ja šotlase Tomiga. Tüdrukud lähevad nädala pärast ära ja nende asemel tulevad siia tööle iirlastest paar. Need tüdrukud on parajad šlangid, maatööd väga teha ei mõista ja aeglased ning nõrgad on nad ka. Kui midagi raskemat on vaja teha, siis pean alati seda mina tegema, sest nemad on sellised printsessid, et ei võta harkigi kätte :D Ja ma teen sama töö ära 2x kiiremini, kui nemad kahekesi koos. Šotlane Tom on muhe vana, meil on hea meel, et ta siia tööle tuli. Temaga saab palju nalja ja huvitavat juttu rääkida. Need tüdrukud oskavad ainult Kardashianidest, dieetidest, süsivesikutest, Justin Bieberist ja waist trainerist rääkida. Eks perenaine Lesley on veidi rumal ka, et neid siin 4 kuud hoidis. Peremees Quentin ei salli neid tüdrukuid üldse.
Teeme  enamasti iga päev tööd, kuna siin on koguaeg vaja midagi teha. Reedel teeme enamasti 4-7h, muudel päevadel 7-11h olenevalt vajadusest. Nädalas oleme keskmiselt teinud 60h, eelmine nädal lausa 70h, kuna olime nv-l kahekesi farmis ja oli vaja kõik tööd ära lõpetada. Tunde tuleb seepärast ka palju, kui sõidame 2x edasi-tagasi teise farmi istutama või niisutussüsteemi paigaldama, sõiduaja paneme ka alati sisse. Koerte söötmine ja väljalaskmine ning kanade söötmine lähevad ka tundide sisse. Arvasime küll, et on ikka väsitav iga päev niimoodi töötada, aga me isegi naudime seda. Möödunud nv-l tegime veidi lühemad päevad laupäeval ja pühapäeval, et kinos ja koobastes käia. 

Veidi veinitehase tööintervjuust ka. Kandideerisime juba oktoobri alguses veinitehastesse. Tegelikult kandideerisimegi ainult Casella veinitehasesse Griffithis. Nii cellar handi tööle. laborisse kui ka kaalusillale andmesisestajaks. See on Austraalia üks suurimaid veinitehaseid. Kandideerisime ainult Casellasse, kuna seal on üks parimaid palku ja väga head töötingimused. Seepärast sinna nii suured inimestehulgad kandideerivadki, nii austraallased kui ka välismaalased. Saime oktoobri lõpus kõned Casellast, et meid oodatakse intervjuudele. Saime nii laborisse kui ka cellar handi tööle. Kuna ei tahtnud kohe ära valida, kumba tööd tahame, siis ütlesime, et tahame mõlemale intervjuule minna. See polnud pelgalt intervjuu, vaid pidi ka läbima füüsilised katsed, narko- ja alkotesti, matemaatilise ja loogilise mõtlemise testi. Sõitsime siis 2,5 nädalat tagasi 500km sisemaale intervjuule. Pidime intervjuule sõiduks 2 vaba päeva ja võtma, kuna edasi-tagasi oleks see liiga pikk maa sõita. Pealegi pimedas poleks tore sõita, kuna siis on palju kängurusid ja vombateid liikvel. Päris igav oli vahepeal sõita, kui lopsakast mäestikuloodusest, kus me elame, eemale sõitsime: pikad sirged, kuivad heinamaad ja mahajäetud või vanad elumajad. Tõeline vesterni maastik oli vahepeal: vanad raudteehooned, samasugused majad nagu vesternides jms. Kui sealkandis, kus me hetkel elame ja töötame, oli alla 20 kraadi, siis 500km sisemaal Griffithis oli üle 30 kraadi.


























































Praeguseks lõpetame,
interneti piiratus ja aeglane ühendus ei võimalda meil väga tihti blogi teha ja palju pilte panna. 

Nägemiseni-kuulmiseni!